Esmased teated Ulvi mõisast (saksa k Oehrten) pärinevad 1489. aastast.

18. sajandil kuulus mõis Clapier de Cologne aadliperekonnale.

Alates 1803. aastast oli mõis von Winklerite valduses. Mõisa viimane omanik oli Alexander von Winkler, kellele kuulus mõisasüda koos väikese maatükiga kuni 1939. aastani.

F.A.Sprengeri joonistus 9. juulil 1894. aastal.

Kaasajal paikneb hoones kohalik rahvamaja, noortetuba ja raamatukogu. Osalt on muudetud hoone akende kuju, eriti ühekorruselises osas.

Mõisa peahoone on ehitatud kahes järgus. Pikk ühekorruseline kiviehitis püstitati mõisa, arvatavasti 18.-19. sajandi vahetusel või 19. sajandi algul. 1880-81 rekonstrueeriti hoone arhitekt Friedrich Modi projekti järgi historitsistlikuks, millega ta parempoolsesse otsa lisati kahekorruseline juurdeehitus. Juurdeehitust kroonib kõrge lahtise rõduga torn, mis on neorenessanss-stiilile kohaselt kujundatud kaaravadega, nii nagu juurdeehituse aknadki.

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Nigula kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Rägavere valla territooriumile.